Olen kohanud palju inimesi kelle jaoks tundub lastega reisimine hirmutav. Tegelikult on just selline matkavormis reis laste jaoks põnev seiklus, mida mäletatakse veel kaua. Eriti põnev on telgis magamine, õhtused jalutuskäigud mererannal, ise söögi valmistamine, lõkke ääres istumine. Eriti väiksemad lapsed on valmis igati abistama, nii telgi paigaldamisel kui nõude pesemisel. See annab neile võimaluse tunda ennast suure ja vajalikuna – võrdväärse perekonnaliikmena. Pikem peatus mõnes autocampis annab vanematel ja lastel võimaluse koos aega veeta, ilma, et peaks kuhugi tormama. Pole nõupidamisi, tööd, kooli, lasteaeda jne. Kogu pere on kogu aeg koos. Ühine vees hullamine, lauamängu mängimine, õhtusöögi valmistamine, jalutuskäik rannapromenaadil või arbuusi söömine, on kõik tegevused mis peret kokku liidavad. Loomulikult närvilised ja tülitsevad vanemad, kes on reisist hullumiseni stressis, ei ole lastele eriti inspireerivad. Eks ole ju selle lehekülje mõte selles, et jagada kogemusi ja nippe autoreisiks. Selle tulemusel peaks teie reis kujunema meeldivaks ja stressivabaks ettevõtmiseks.

Enne reisi tasub lapsele rääkida milline reis tuleb. Selgitama peaks sõidupäevade olemust ja vajalikust, ööbimiste eripära, söögikordadsid ja menüüd, turvavarustuse vajalikust jne. Päeva hommikul rääkige lapsega mis päeval plaanis on, miks nii peab tegema nagu plaanitud ja kuidas tema saab päeva õnnestumisele kaasa aidata. Väikesed lapsed vajavad eelinfot, et ennast ette valmistada mittestandardseteks olukordadeks. Kui plaanides tuleb muutus, siis andke lapsele kohe rahulikult ja sõbralikult infot. Väga tähtis on rääkida, miks me nii teeme. Laps on perekonna täisväärtuslik liige ja temal on samasugused õigused kui teil. Kui laps tunneb, et teda usaldatakse ja temaga arvestatakse, käitub ta ka vastutustundlikumalt.

Levinumad hirmud lastega reisimisel on:

Laps jääb reisil haigeks. Minu ja minu sõprade kogemused näitavad, et tegelikult ei haigestu lapsed reisil väga sageli. Muidugi võib seda juhtuda, aga 99% probleemidest on ravitavad sooja tee, nohurohu ja leukoplastiga. Nädalavahetuseks maale vanaema juurde sõites te ju ei karda, et see kuidagi tervisele ohtlik on. Automatk on nagu viis või kümme nädalavahetust järjest. Enamuses riikides on trevishoiuteenused vähemalt sama head kui Eestis. Reisikindlustus korvab teie arstivisiidi, isegi kui selline vajadus peaks tekkima. Muide lapsed püsivad tervemana kui nad saavad olla palju oma vanemate lähedal (nende energiaväljas). Kui vanemad oskavad veel positiivseid emotsioone pakkuda, siis pole haigestumist karta. Vaata ka punkti Tervis.
Laps ei taha turvatoolis istuda. Sellest murest saab üle, kui juba enne reisi lapsele selgitada turvavarustuse vajalikust. Kui laps on kuni reisini, kogu aeg autos ilma turvavarustuseta sõitnud, siis esimest korda teda selleks sundida on raske. Samas on tegemist sellisel juhul juba raskekujulise hoolimatusega oma laste vastu. Lapsed on üllatavalt taibukad ja saavad aru põhjendatud nõudmistest. Loomulikult tuleb sellist asja nagu turvavöö või turvatool pidevalt nõuda ja kindlasti selgitada miks see vajalik on. Nii pole lastel ka reisil turvavarustuse kasutamise vastu midagi. Oluline on, et lastel oleks autosõidu ajal tegevust, siis nad on ka rahulikud.
Laps on liiga väike. Kui lapsel ei ole mingeid spetsiifilisi tervisehädasid, siis võib matkata juba mõnekuuse imikuga. Rinnalapsega ongi tegelikult kõige lihtsam. Toit on emmega kogu aeg kaasas ja suure osa ajast laps magab. Mida väiksem laps, seda paremini tunnetab ta vanemate emotsioone. Kui vanemad on rahulikud ja rõõmsad, siis on ka lapsega kõik korras. Muidugi kehtib ka vastupidine seos. Lapsel pole vahet kus olla ja mida teha. Kui vanemad on kaasas ja pere on rõõmus, siis on ka lapsega kõik hästi. Ise alustasin matkamist lapsega kui ta oli kolmene. Praeguste kogemuste põhjal ei pelgaks ka alla aastase lapsega reisimist.
Laps hakkab autos virisema. Lapsel peab olema sõidu ajal huvitav. Kui lapsel on igav, siis tekivad pissipeatuse nõudmised ja algavad kõhuvalud ja süda läheb pahaks ja mis kõik veel. Väiksemate laste puhul varuge mitmeid mänguasju, joonistamistarbeid, meisterdamisvahendeid, raamatuid. Oluline on, et kõik asjad ei oleks kogu aeg nähtaval. Kui ühed mänguasjad ära tüütavad, võtke kotist järgmine ettevalmistatud tegevus ja pakkuge lapsele. Uue tegevusega on tunnike jälle sisustatud. Lapsel on vaja uusi muljeid ja tegevusi. Kui kogu kraam on pidevalt käeulatuses, pole see enam  põnev. Samas kotist väljavõetud, olgugi vana tuttav mäng, mõjub sel hetkel uuena. Põnev lastefilm kaasaskantavast DVD mängijast, annab jällegi vähemalt tunni tegevust. Pikemad sõidulõigud tasub planeerida sellesse aega kui laps magab.
Kui olete tegemas peatust, et teeäärses söögikohas veidi keha kinnitada, püüdke valida koht kus on laste mänguväljak. Pole mõtet sundida last seisma söögisabas või koos teiega lauas istuma. Autost pääsenuna vajab laps liikumise võimalust. Laste liikumisvajadus on kordades suurem kui täiskasvanul. Las ta tormab kohe mänguväljakule ja möllab seal kuni söögipausi lõpuni. See annab lapsele jõudu järgmist sõidulõiku paremini vastu pidada. Võimalusel võtke talle söök autosse kaasa. Selles suhtes tuleb kiita McDonaldsi kiirtoidukohti. Seal on alati olemas mänguväljak ja söögi saab lihtsalt autosse kaasa võtta. Euroopas on muide McDonaldsi menüü märksa mitmekesisem kui Eestis ja sealt leiab ka päris tervislikke sööke.
Oma käitumise õpivad lapsed oma vanematelt, kui vanemad on rahulikud ja heatujulised, siis ei virise ka lapsed.
Lapsel pole kellegagi reisil mängida. Muidugi on parem kui saate reisile minna mitme perega või kui teil on peres mitu last. Samas pole probleem ka üksiku lapsega reisimine. Kõige suuremateks sõpradeks on lapsele tema vanemad. Autocampides ööbides tekivad lastele kiiresti sõbrad. Automatkajad on üks sõbralik rahvas, seetõttu on ka enamasti nende lapsed sõbralikud, seltsivad ja abivalmis. Eriti hästi seltsivad koolieelikud. Tean oma lapsest, et tihtipeale selleks ajaks kui meil oli telk püsti ja söök valmis, olid lapsel juba uued sõbrad leitud. Mis sellest, et need sõbrad olid Itaaliast, Saksamaalt, Poolast või Ungarist. Vahest oli lausa hämmastav vaadata, mida kõike saab ühiselt teha, vaatamata sellele, et sa ühtegi sõna teisest aru ei saa.