Enne reisi tee kindlasti seltskonnale tervisekindlustus või reisikindlustus. Veendu, et kindlustus kehtiks ikka kõigis nendes maades kuhu plaanid minna. Vajadusel tee ka kaitsesüstimised.
Kui sul on kroonilisi haigusi või võtad regulaarselt ravimeid, konsulteeri enne reisi oma raviarstiga. Oluline on ka enne reisi kindlaks teha millistesse klimaatilistesse tingimustesse satutakse ja kuidas see mõjutab sinu tervist. Kui vajad regulaarselt mingit ravimit, siis varu seda aegsasti vajalik hulk. Elutähtsaid retseptiravimeid võta kaasa kindlasti kaks kuni kolm korda vajadusest rohkem. Jaga elutähtsad ravimid mitmesse portsu ja pane erinevatesse kohtadesse-kottidesse. Kui juhtub ka mõni kott kaduma minema, siis ei ole sa kohe hädaolukorras.
Reisile tee kaasa kindlasti esmaabipaun. Tavalisest autoapteegist ei piisa. Loomulikult on igal maal olemas apteegid, aga nende otsimine võtab aega ja sageli pole seal müügil sulle tuttavaid ravimeid.

Esmaabipauna võiks kuuluda:
1. Erinevad plaastrid: kriimustuse peale pandavad plaastrid, suuremad haavaplaastrid, lintleukoplast, elastsed spordiplaastrid hõõrumisvillide vältimiseks.
2. Rull steriilset ja mittesteriilset sidet, haavavõrk.
3. Elastikside.
4. Haavapuhastusvahend (nt. Cutasept või Asept).
5. Veidi piiritust puhastamiseks või kompressiks.
6. Aktiivsüsi (must süsi), kõhulahtisti, kõhulahtisuse vastane rohi.
7. Gefilus või probioticum kapslid või pulbrid (aitavad paraneda kõhutõbedest).
8. Vietnami salv.
9. Palavikualandaja (vali endale ja lastele sobiv)
10. Kurguvalu vastased imemistabletid (nt. Faringodol, Neoangiin)
11. Aspiriin (soovitavalt lahustuv)
12. Valuvaigisti (vali endale sobiv)
13. Nuuskpiiritus.
14. Haavasalv (nt. looduslik taruvaigu ja mesilasvaha segu), saialillesalv.
15. Põletusele peale pandav salv või kreem.
16. Kraadiklaas.
17. Nohurohi või ninaloputusvahend Humer.
18. Küüslauk (parim profülaktiline vahend kõhuhädade ja külmetuse ennetamiseks).
19. Mesi.
20. Putukatõrjevahendid (nt. OFF).
21. UV filtriga päevituskreemid, päevitusjärgsed kreemid.
22. Käärid, pintsetid, nuga.

Kuidas kaitsta oma tervist reisil.
1. Kõhuhädad. Enne söömist pese puuvilju. Enamasti ei juhtu vähemalt Euroopas ka pesemata puuviljade söömisel midagi halba. Kindlasti peaks pesema poest ostetud puuvilju, sest neid näpib suur hulk inimesi ja nende pinnal on ohtralt säilimist tagavaid mürke. Tee äärest memmede käest ostetud toit on praktiliselt 100% puhas ja tervislik. Kui pesta ei saa, siis aitab ka veega niisutatud paber või riidetükk. Kõhuhädad ei tule enamasti mitte saastunud toidu söömisest, vaid sellest, et meie seedeelunditesse satuvad meie organismile tundmatud bakterid, mis kohalikele elanikele on täiesti loomulikud ja haigunähte mittepõhjustavad. Hea uudis on see, et kord selle nö. kõhutõve ära põdenuna uuesti samal maal, samasse asja haigestuda on pea võimatu. Parim profülaktika on õhtusöögi juurde söödud küüslauguküün.

2. Päike. Mida lõuna poole ja mida kõrgemale merepinnast, seda valusamalt võtab päike. Kui lähed päikeselisse riiki või merepinnast tublisti ülespoole varu kaasa erinevaid päikesekreeme. NB! Päikesekreemid hoiavad ära naha punetuse ja valu, aga nad ei neutraliseeri kogu päikeselt tulevat kahjulikku UV kiirgust. Seega nahavähki päikesereem ära ei hoia. Ka päikesekreemides endis võib olla tervisele kahjulikke aineid. Ära unusta ka silmade kaitseks korralike päikeseprille kasutamast. Jälgi ka et liiga pikast päikese käes olemisest ei tekiks ülekuumenemist või päikesepistet. Eriti tundlikud on lapsed kes ise ennast jälgida ei oska. Arvesta, et sünteetilisest materjalist kangas peatab vaid 40% UV kiirgusest. Puuvillane kangas kaitseb üle 90% ulatuses. Päikese kaitseks kasuta looduslikust kiust riideid.

3. Veepuudus. Varu nii autosse, mereranda kui ka jalgsi ekskursioonidele kaasa joogivett. Parem on mineraalvesi. Palju räägitakse joomise tähtsusest, samas ei tohi unustada, et kuuma ilmaga või füüsilise aktiivsuse juures liiga suur vee tarbimine viib kehast välja elektrolüüdid (Na, K) ja tekib nõrkus, oksendamine, halb enesetunne. Seega liiga palju joomine ei ole ka hea. Parem on juua soolast mineraalvett. Kuumades maades võib õhtul teha puljongit, et taastada keha soolavarud.

4. Hõõrdumised ja villid. Automatkadel tuleb päris palju kõndida. Kindlasti tahate tutvuda mõne kauni linnaga, käia ekskursioonil rahvuspargis või patseerida õhtusel rannapromenaadil. Kindlasti ei tohiks jalanõud mida kasutatakse olla päris uued ja nö. sisse käimata. Kui nii siiski on läinud või hakkavad hõõruma ka kasutatud jalatsid, tuleb tegutseda kiiresti. Soovitav on pikemale jalutuskäigule tasku pista paar leukoplasti. Kohe kui tunnete, et jalats hõõrub pange hõõrdunud kohale leukoplast. Ärge oodake kuni tekib vill. Eriti head on spetsiaalsed jalgadele mõeldud venivad spordiplaastrid (küsi apteegist). Kui vill on tekkinud, püüa seda mitte katki teha.

5. Külmetumine. Võta kaasa erinevaid riideid mida saad üksteise peale selga panna kui on külm. Enamasti matkatakse suvel ja ikka soojematesse maadesse. Võib tunduda, et sooje riideid polegi vaja. Tõepoolest nt. Vahemere ääres pole ka öösel vaja riiete peale mõelda. Samas nt. minnes ekskursioonile karstikoopasse tuleb arvestada, et sealne temperatuur jääb tavaliselt alla +10 kraadi, jääkoopas on ca. 0 kraadi. Sellisel temperatuuril tunnike lühikestes pükstes, garanteerib teile korraliku külmetuse, kui mitte kopsupõletiku. Sama lugu on mägedesse minekuga. Sageli sõidetakse tõstukitega mäetippudesse, et imetleda sealt avanevaid kauneid vaateid (Alpid, Tatrad). Kui autoga orgu jõudes on õues mõnus päikesevõtu ilm, siis tõstukiga 1500-2000 meetrit kõrgemale tõustes võite oru temperatuurist lahutada kuni paarkümmend kraadi. Lisaks veel tuul mis külmatunnet suurendab. Üks võimalus külmetumiseks on auto konditsioneer. Konditsioneeri ei tasu kunagi reguleerida väga külma peale. Paras oleks kuni viis kraadi õhusoojusest jahedam (väga suure kuumaga ka veidi rohkem). Suure temperatuurivahega autosse sisse ja autost välja minnes võib väga kergesti külmetuda.

6. Putukad. Enamikus riikides on hammustavaid putukaid oluliselt vähem kui Eestis. Samas päris putukavaba pole ükski riik. Euroopas pole eluohtlikult mürgiseid putukaid (kui te muidugi ei ole allergiline). Enesekaitseks tasub kaasa võtta elementaarsed putukatõrjevahendid (nt. OFF). Hammustusele peale määrimiseks on samuti apteegist saada erinevaid vahendeid. Hästi aitab tavaline Vietnami salv, kastoorõli või mentoolpiiritus. Kui magatakse telgis, siis võiks telgi magamisosa uksed olla võrguga suletavad (vaata ka punkt Varustus).