Prindi

Keskmine kiirus. Sageli on reisi alguses või lõpus vaja teha pikki sõidupäevi, et koju tulla või soovitud matkapiirkonda jõuda. Kui peate sõitma pikka maad, mõnel juhul 1000-1500 km. päevas, siis on oluline kiiresti edasi saada. Nt. 1000 km. läbimiseks kulub keskmise kiirusega 70 km/h üle 14 tunni, aga keskmisel kiirusel 100 km/h ainult 10 tundi.
Selleks, et saavutada head keskmist kiirust, ei ole eriti olulised suurimad tippkiirused. Hoopis tähtsam on hoida ühtlaselt head kiirust. Siin on heaks abimeheks püsikiiruse hoidja. Seda kasutades, ei saa kogemata lubatud sõidukiirust ületada ja mis väga oluline ei lähe kogemata kiirus alla. Autoga sõites ja lobisedes või raadiot kuulates, eriti veel kui ei taha trahvi saada, vajub kiirus sageli 10 km/h allapoole. Vahest ka ülespoole. Peate kogu aeg keskenduma spidomeetri vahtimisele. Kiirusehoidja lõikab need allakukkumised ära. Lisaks aitab ka kütust säästa. Parema jala lihased väsivad ka vähem. See muide pikkade päevade puhul täitsa reaalne mure.

Vähem peatusi. Planeerige oma elu autos nii, et inimesed sööksid, jooksid ja pissiksid sarnastel aegadel. Kui sööte-joote midagi autos, siis proovige ennast mitte kohe planeeritava peatusteta lõigu alguses limonaadi täis kaanida. Ise olen kasutanud süsteemi 3-4 tundi sõitu ja siis üks peatus 15-30min. Sageli hakkavad lapsed igavusest pissipeatusi nõudma või tekivad neile äkki igasugu valud või hädad. Vaata punkti Lastega reisil.

Hõredama liiklusega saab rutem edasi. Kui see on võimalik, siis kasuta pikkade vahemaade läbimiseks nt. varast starti, kus starditakse väga vara hommikul, kui liiklust on veel vähe. Hea aeg pikaks sõidupäevaks on nädalavahetus, kus igapäevane äriliiklus on väiksem. Samas võib olla maale sõitjaid või sealt naasjaid suurlinnade juures rohkem. Planeeri päevateekond nii, et ei satu suurlinna läbima tipptunnil.

Ummik ummik_3911